Avarus
Taavet Niller, Marge Niller
Õhtuhämaruses vooklen
Omi plaane paika säädida püüan
Järjestada pole mõtet, mul tundub
Omajagu tähtsust on ju sel kõigel
Välja rääkida ja anda
Oma mõtteist killu sõpradel kanda
Koos siis lennutada teele
Sooja tuule kergus tõuke mul annab
Nii lendu ma läen
Maailma avaralt näen ma
Ainukindel on see
Koju jõuan kord teelt
Kirk silmapiir
Aurora borealis lööb selgemaks
Õhus kõndija näin
Kergel sammul maad puudutan
Avarustest värske jõuga
Ammustatud hetki teilegi tõin ja
Sõnadesse panin jõu ma
Võta armastus, mis maailm sul jagab
Püüa kinni, vaid kõik
Mis sind hoiab ja kannab
Ava süda ja algab
Sõit helgesse, puhtasse kõiksusesse
Teed pikka ju võib
Kergel ning rõõmsal vaimul kanda
Sõbrad endaga võid
Maailmaruumi rändama viia